Sunday, August 24, 2014

:)

Sanbon,

Esmaspäev (28. juuli) sai grupiga veedetud ja teisipäeva hommikul kell 11 läksid nemad ära. Ja meie läksime kontorisse tööle, mina ja Sophia tegelesime nõude märgistamisega, pidime kõik sildid ja liimi maha pesema ja siis nad ära märgistama, päris tüütu oli aga no vähemalt ei pidanud otseselt kontoris istuma.
Teisipäeva õhtul tuli Inglismaalt kadettide grupp, aga õnneks ma ei pidanud neid vastu võtma, mis tähendas, et õhtupoolik oli vaba. Sai natuke puhata, aga noh magama jõudsin ma ikka alles kell 2 hommikul. Ega siin muud väga teha õhtul pole kui filme vaadata. J

Kolmapäeval käisime grupiga Insonge’s, lähim küla, siit kõndides umbes 45 minuti/tunni kaugusel. Vaatasime üle algkooli, kuhu grupiga istutame peenrad. Pärast käisime seiklusrajal, mängisime natuke võrkpalli ja muid seltskonna mänge. Praegu grupp õpib Zulu keelt, alguses mõtlesin, et olen ka seal, äkki saan targemaks aga kuna ma teoorias ei pidanud olema, siis tulin koju ära, kuna väsinud ja tahtsin vanni minna.

Neljapäeval peale hommikusööki hakkasime Insonge poole kõndima. Põhimõtteliselt on grupp neljaks jagatud, minu ja Sophia grupp tegeles peenrate rajamisega, ja teised kaks gruppi istutasid puid. Päris väsitav oli, suur maalapp tuli ülesse kaevata, siis lisasime komposti mulda, mis tuli mullaga ümber segada ja siis hakkasime peenraid rajama, mille katsime heinaga, et see hoiaks toitaineid ja niiskust mulla sees. Peenra ümber istutasime paar lille ja taimi, mis kaitseksid tuule eest. Ning lõpuks istutasime 50 kapsa ja spinatitaime, kuna need on ühed vähestest, mis talvel kasvavad. Ja meie peenar saigi valmis. Kella 4 ajal pärastlõunal hakkasime tagasi Entabeni poole jalutama. Peale õhtusööki mängisime mängu, kus keset platsi paned laterna, kaks inimest jäävad seda valvama koos pealampideg, ning ülejäänud inimesed peavad laterna juurde ligi hiilima ja seda puutuma, ilma et valvurid neid näeks. Ühesõnaga, kui valvur näitab sinu peale tulega, siis oled mängust väljas. Täitsa tore võiks olla, kui väljas nii külm poleks. Varbad on siiamaani jääs.

Reedel, läksime tagasi kooli ja kuna minu grupp oli enda peenraga neljapäeval valmis saanud, siis alustasime puude istutasime. Terve hommiku poole kaevasime auku puu jaoks, vot see oli piinarikas töö, kuna pinnas oli puhas savi. Pärast lõunasööki oli mängupäev kohalike lastega, poisid mängisid jalgpalli ja meie tüdrukud mängisime käsipalli (netball inglise keeles, pole kindel kas, see on käsipall eesti keeles või mitte ja ei saa guugeldada ka, kuna internetti pole). Kohalikud lapsed olid esimesest kuni 7nda klassini. Osad neist oskasid päris hästi mängida, ja olid päris jõulised, suutsin ka ühekorra maha lennata, tagumik siiamaani sellest valus, kuna lendasin kivi otsa. Tulime tagasi Entabeni’sse ja siis oli õhtusöök ja mul õhtupoolik vaba. Sibo jõudis ka lõpuks tagasi, ta pidi juba teisipäeval tagasi tulema, aga jõudis alles reedel, aii aii, on ikka marakratt. Aga hea meel, et ta tagasi on, temaga saab alati palju nalja, väike kloun meil siin. J

Laupäeval, oleksin pidanud ma ka tagasi kooli minema, et istutamine lõpetada, aga Nicky vajas abi järgmise Inglismaa kadettide grupi programmi koostamisel, nii siis olin hommikupooliku kontoris ja pärast lõuna all söögisaalis, lugesin veits ja tšillisin niisama, kuni grupp tagasi tuli. Täna oli õhtusöök kolme käiguline, jessas kõht on nii täis. J Homme lähme matkama, just lõpetasin pakkimise, õigemini seal polegi eriti midagi pakkida, kuna lähme ainult üheks ööks. Aga ikkagi mu Osprey seljakott pole kunagi nii kerge olnud, kui ta homme saab olema, tore tore. J

Pühapäeval peale hommikusööki ja viimast pakkimist asusime matkama, eest mäetipp nimega Mount Lebanon (umbes 1800-2000 meetrit, meie asume 1500 meetri kõrgusel). Tippu jõudsmine võttis meil grupiga aega kuskil 4.5 tundi, minu jaoks oli see lihtne jalutuskäik, kuna ma pidin grupi lõpus olema, siis minu tempo oli ikka väga aeglane. Vaade mäe tipust oli väga ilus. Öö veetsime koopas, mis üllatavalt ei olnudki väga külm, mul ja ka teistel oli üllatavalt soe olla. Enne minekut ma ikka väga kartsin, et väljas magamine saab külm olema, kuna ööd on siin väga külmad hetkel, aga ilma asjata kartsin.

Päikest,


Liisi

No comments:

Post a Comment